Kui tahad teada mis on rasv, kas ja kui palju peaksime seda sööma ning kuidas mõjuvad meile kiirdieedid siis loe edasi.
Tänapäval on igasugune dieedipidamine muutunud nii populaarseks, et terve internet on täis artikleid toitumis soovitustest, mis lubavad olematu vaevaga suurepäraseid tulemusi. Eriti ohustatud sihtkrupp on naised, kes tahavad lihtsalt ennast hästi tunda uues kleidis, mitte minna kuskile fitness lavale sadade inimeste ette poseerima.
Selleks et olla lihtsalt heas vormis ja tervises ei ole vaja ekstreemseks minna. Paraku ausad ja jätkusuutlikud toitumis soovitused ei tõmba nii palju tähelepanu kui pealkirjad nagu “kolme nädalaga supervormi´´ või “kaota 10kg 7 päevaga´´. Sellised dieedid võivad lühiajaliselt toimida, kuid pikemas plaanis teevad inimesele palju rohkem kahju kui kasu.
Need rikuvad ainevahetuse ja võivad põhjustada ka tõsiseid tervise probleeme. Lisaks kõigele soodustavad ka vaimseid häireid nagu masendus ja depressioon, mis on muutunud tänapäeval lausa epideemiaks ning väga tavaline on kui peale selliseid ekstreemseid dieete inimesed hoopis kaalus juurde võtavad.
Sellised kiirlahendus dieedid on ohtlikud kuna piiravad liigselt meie menüüs hädavajalike toitainete kättesaadavust. Selles artiklis tahan keskenduda just rasvadele meie toidus, kuna neid kardetakse nagu katku kui soov on kaalu alandada. Eelpool mainitud kiirlahendus dieetides on lisaks süsivesikutele just rasvad need mida keelatakse tarbida ning mis väidetavalt on lausa ohtlikud.
Rasvad on aga meile väga kasulikud ja lausa hädavajalikud, et kogu organism saaks normaalselt toimida. Rasv ei tee kedagi otseselt paksuks. Liigsöömine teeb. Kui midagi ikka liiga palju on siis muutub see kahjulikuks. Isegi vesi on kahjulik kui seda 5 liitrit korraga ära juua.
Rasva on vaja tarbida, et saaksime rasvasisaldust kehas vähendada. Jah Sa kuulsid õigesti. Erinevad rasvhapped on meie ainevahetuse normaalseks tööks hädavajalikud. Kui ainevahetus ei toimi, siis ei suuda meie organism töödelda ka nahaalust rasvkude ümber energiaks, mida saaksime ära kasutada oma igapäeva toimetustes ja trennis.
Rasvhapete puudus põhjustab tervise probleeme nagu südame ja maksahaigused, neuroloogilised ja vaimsed häired kaasaarvatud seksuaalsed probleemid nagu libiido ja viljakuse langus ning meestel erektsioonihäired. Viimaks aitavad rasvad ka tasakaalustada meie veresuhkrutaset, mis hoiab isud kontrolli all ja peale söömist pikendavad ka täiskõhutunnet.
Kui sellest teadmisest veel ei piisa siis lisan veel, et toidurasv on oluline sapiväljutaja. Kui süüa liiga rasvavaest toitu on häiritud sapi töö ja see võib omakorda põhjustada sapiteede ummistumist ja sapikive. Pole haruldane kui rasvavaesel dieedil olles tunneb inimene valu paremal pool, rinnakorvi alumises piirkonnas.
Toidurasvadel on ka oluline roll teatud rasvlahustuvate vitamiinide omastamises nagu A, D ja E vitamiinid. Kui omastamine ei ole efektiivne siis võib tekkida nendest vitamiinidest puudus, mis omakorda põhjustab väga palju erinevaid tervise probleeme.
Nüüd peaks olema küll selge miks on rasvad kasulikud. Aga võib tekkida küsimus, mis need nii olulised imeasjad nagu rasvad üldse on?
Rasvad jagunevad omakorda polüküllastamata rasvhapeteks, monoküllastamata rasvhapeteks ning küllastunud rasvhapeteks. Esimesed kaks on need niiöelda head rasvad (omega 3, 6, 9) ning viimane on paha maine saanud küllastunud rasv, mis väidetavalt põhjustab südame ja veresoonkonna haigusi. Teatud määral on see ka tõsi aga põhjus on jällegi koguses, sest teatud määral on ka see rasv vajalik. Nimelt on sellel oluline roll kolesterooli tootmises ning hormonaalsüsteemi toimimises. Aga kuna just seda tüüpi rasva on keskmise inimese menüüs kordades rohkem kui vaja, siis loomulikult hakkavad tekkima probleemid.
Kõik toidurasvad on nende kolme rasvhappe segud; küllastamata rasvhappeid omastab organism aga kergemini, kuna nad on suure keemilise aktiivsusega.
Rusikareegel ütleb, et laual olgu esindatud kõik rasvad ühe kolmandikuga. Näiteks on taimsetes õlides rohkem mono- ja polüküllastamata rasvhappeid(omega 3, 6 ja 9), küllastatud rasvhappeid sisaldavad põhiliselt aga liha-, piima- ning paljud pagaritooted. Küllastunud rasvhappeid sisaldavad ka mõned taimsed toiduained nagu näiteks kookospähkel ning osad taimsed õlid. Enamjaolt on õlide puhul tegemist siiski monoküllastamata rasvhapetega (oliiviõlid, erinevad pähkliõlid). Viimased on väga kasulikud omega 9 rasvhapped.
Polüküllastamata rasvhappeid saab inimorganism vaid toiduga, keha neid ise sünteesida ei suuda, sestap kutsutakse neid ka asendamatuteks rasvhapeteks. Sellisteks rasvhapeteks on näiteks omega-3 ja omega–6, mis tagavad hea immuunsüsteemi ning pärsivad põletike teket. Kõige rikkalikumalt on omega rasvhappeid päevalille-, maisi-, sojaoa- ning linaseemneõlides ja rasvarikastes kalades.
Aga võtme küsimus on kui palju seda siis vaja läheb, et kõik toimiks nii nagu peab? Sest liiga vähe on halb ja liiga palju on samuti halb.
Terve täiskasvanud inimene peab sööma 25% kuni 30% toidurasvu päevas. Ehk kui kogu päevane kaloraaž on 2000Kcal siis teeb see 500 kuni 600Kcal rasvade arvelt, milleks on umbes 55g kuni 70g rasva. Sellest peaks valdav osa olema mono- ja polüküllastamata rasvhapped ning väike osa ka küllastunud rasvad. Enamik inimestel on see aga täiesti vastupidi ning vajab kindlasti korrigeerimist. Samuti kipub üldine rasvade kogus olema inimestel tunduvalt suurem, kuna valmistoidus poes või restoranis on see tasakaal paigast ära ning rasvade suure energiasisalduse tõttu on ülekaal sellest väga kerge tulema.
Õnneks on kõiki probleeme võimalik vältida, tarbides tasakaalustatud ja tervislikest toorainetest valmistatud toitu. Meie tervis ja heaolu on kätte võtmise asi ning abi ja infot ei ole vaja kaugelt otsida.
Selline sai minu artikkel toidurasvadest ja kiirdieetidest. Kui sul on midagi lisada või soovid lihtsalt arvamust avaldada, siis kirjuta palun alla kommentaaridesse. Küsimuste korral saada mulle e-kiri.
